Pariis on alati hea mõte. Aga päev Champagne’is veel parem

Pariisist 45-minutilise rongisõidu kaugusel asub Champagne piirkond ja selle keskus Reims, kust tuleb kogu maailma šampanja.

Pariisi elu osaks on mõnusad kohvikud, õhtusöögid ja loomulikult pokaal šampanjat. Delphine Laborde, Veuve Clicquot brändisaadik, kes sel sügisel Tallinnas käis, soovitab seda viimast hoopiski Reimsi jooma sõita. 45 minutiga jõuab metropolist idüllilisse väikelinna viinamarjaväljade vahel, kus iga päev tundub olevat pühapäev.

Ja päevast täiesti piisab, sest kogu maailma šampanjajanustele jookide valmistamiseks pole vaja suurmat maalappi  kui pooleteise Muhumaa suurune piirkond.

Champagne on hea plaan igal aastaajal ja iga ilmaga, aga eriti tõsiselt tasuks kaaluda sinna sõitmist, kui vihm ja talvetuuled hakkavad jalutuskäike Pariisi bulvaritel segama. Reimsis veedad suure osa ajast niikuinii maa all või restoranides – seda muidugi juhul, kui ei ole plaanis liituda saagikoristusega, mis toimub tavaliselt septembris kahe nädala jooksul.

Ausalt öeldes ongi šampanja valmistamiseks vaja keskmisest vastikumat ilma ja kui Pariisis hakkab päike pilvede taha kaduma, siis Reimsis on ilm juba tõenäoliselt üsna sügisene (ka keset suve). Aga see kõik on tulemust väärt. Meie jaoks seenevihm, prantslaste jaoks viinamarjavihm – just sellist ilma jumaldavad vahuveini tegemiseks sobivad marjad.

Läks aega, enne kui prantslased kehva ilma võlust aru said. Ehkki vanad roomlased hakkasid seal viinamarju kasvatama juba ilmatu aeg tagasi, ei saatnud kehva kliimaga regiooni veinimaailmas mitte mingi edu – kuni 17. sajandil “leiutati” šampanja.

Mitte mingid tavalised veinikeldrid
UNESCO maailmapärandi nimistus on palju uhkeid varemeid ja pika ajalooga kohti, mõned kohad on aga selgelt teistest võrratumad. Mõne aja eest UNESCO maailmapärandi nimistusse lisatud kriidikivisse uuristatud veinikeldrid ja neid ühendavad käigud.

Kriidine ja lubjakivine pinnas on see, mis on andnud šampanjale tema nime ja maitse, mida ühekski teises piirkonnas vahuveine tehes kopeerida ei õnnestu – sellist pinnast mujal lihtsalt ei ole.

Reimsi mägi on kriidi kaevandamisest käike täis uuristatud ja kui õnnestuks vaadata seda distantsilt, siis näeks see välja nagu üks hiiglaslik maa alla peidetud kera Šveitsi juustu. Kaevandustegevuse lõppedes võtsid šampanjamajad need kiiresti kasutusse perfektse ja väga stabiilse temperatuuri pärast.

Need ongi nüüd maailmapärandi nimistusse pääsemise vääriliseks tunnustatud ja maailmas on vähe kohti, kus pärandiga tutvumine on nii meeldiv, kui seal loendamatu hulga šampanjapudelite vahel jalutades.

Maailmapärandi nimistusse kuuluvad keldrid kuuluvad šampanjamajadele Champagne Vranken Pommery, Taittinger, Veuve Clicquot, Ruinart, Charles Heidsieck ja G.H. Martel.

Delphine Laborde ütleb, et tavaliselt kestab nende šampanjamaja külaliste tuur keldritesse pisut üle tunni – põneva ajalooga majal, mille rahvusvahelisele haardele pani aluse madame Clicquot juba 19. sajandi alguspäevadel, kui oli abikaasa surma järel äri üle võtnud ja sellest majast kogu šampanjatootmise suurima eduloo tegi, on ka maa peal palju põnevat näidata ja pakkuda.

Roosa šampanja võidukäik
Reimsis pole šampanja mõistagi jook, mille pudel avatakse vaid uusaastaööl. Seda võib juua iga päev ja kõik restoranid oskavad meisterlikult kombneerida oma menüüdis šampanjaga – ja nende restoranide hulgas on nii väga traditsioonilisi Prantsuse köögi hõrgutisi pakkuvaid söögikohti kui modernsele Aasia köögile pühendunud restorane. Šampanja sobib kõigega.

Kui keskkonnas, kus šampanja pole väga igapäevane jook, ei kipu inimesed uute maitsetega katsetama, siis šampanjas on aeg proovida roosat šampanjat. Reimsis üles kasvanud Delphine Laborde kinnitab, et just see on gurmaanidest prantslaste suvine lemmikjook. Aga miski ei takista seda proovimast ka talvel.

Pööraste ideede poolest tuntud Veuve Clicquot on loonud ka näiteks šampanja, mida serveetitakse Earl Gray teega ning kuhu võib lisada ka näiteks näpuostatäie kuivatatud ananassi – Veuve Clicquot RICH pakub rikkalikult maitseid ja kõneainet kõigile šampanjafännidele.

Metropolist päevaks-paariks Reimsi sattudes on lihtne otsustada, et järgmine kord Pariisi lennates võiks lennujaamast otse sinna sõita. Ja ehkki näiteks Veuve Clicquot puhul on praktiliselt kogu valik ka Eestis müügil, ära sõida sinna käsipagasiga. Tahtmine killuke Prantsusmaad šampanjapudeli kujul koju kaasa võtta tekib isegi siis, kui varem lonksugi šampanjat pole tahtnud juua.

Ajakiri Mood, Silvia Pärmann

Tagasi

Algas Eestis juba kolmandat korda toimuv World Class kokteilivõistlus

EELMISE Nädala keskel kuulutati Balti jaama turul asuvas Humalakojas välja World Class Eesti kokteilivõistluse kolmas hooaeg ning avati registreerumine pürgimaks maailma parimaks baarmeniks.

„Maailma parimaks saamiseks tuleb esmalt seljatada kohalikud konkurendid, seejärel Läti ja Leedu kolleegid ning viimaks näidata head minekut 2018. aasta World Classi finaalvõistlusel Saksamaal Berliinis, kus kroonitakse järgmine kokteilimaailma kuningas või kuninganna,“ selgitas võistluse käiku korraldaja Prike World Class Brand Ambassador Andrei Kazakov.

Kazakovi sõnul on võistlus Eesti baarikultuuris kenasti kanda kinnitanud ning sel aastal oodatakse osalema senisest veelgi rohkem kokteilimeistreid. „Kindlasti peaksid osalema baarmenid, kes tahavad kokteilikultuuri arendada,“ ütles Kazakov, kes ennustas, et võistlusel saadab edu neid, kes on hakkajad ja julged katsetajad.

„Sel aastal pöörame ka rohkem tähelepanu tavainimestele, et näidata, et World Class on midagi enamat, kui lihtsalt baarmenitevaheline suletud võistlus. Kõik me teame, mis on fine dining, aga mis on fine drinking?,“ selgitas Kazakov võistluse laiemaid eesmärke.

Avapeol osales ka World Class võistluse üks loojatest Spike Marchant, kes ütles, et World Class annab baarmenitele võimaluse eksperimenteerida uute maitsete ja tehnikatega. „Baaridel võimaldab see ülemaailmne võistlus oma klientidele tutvustada kokteilikultuuri seni avastamata võlusid ning viia nende baarielamused uutesse kõrgustesse,“ lisas Marchant.

Esmakordselt 2009. aastal toimunud võistlusel osalevad parimad baarmenid üle kogu maailma – World Classi koolitustel on osalenud rohkem kui 250 000 baarmeni enam kui 60 riigist. Eesti liitus võistlusega 2016. aastal. 2017. aastal lisandusid osalejate hulka ka Läti ja Leedu baarmenid.
World Classi kohalikus eelvoorus võivad osaleda kõik baarmenid üle Eesti.

Võistlusel peavad osalejad poole aasta jooksul läbima erinevaid meistriklasse ning töötama välja kokteilide erimenüü, mida pakkuda oma kodubaari külastajatele. Maikuus toimub igas Balti riigis kohalik finaal, kus selguvad riikide kolm parimat baarmeni, kes võistlevad omavahel Leedus toimuval finaalvõistlusel. Seal selgub Baltikumi parim baarmen, kes sõidab Saksamaale ülemaailmsele World Class 2018 finaalvõistlusele.

Allikas: Maitsed.ee Martin Hanson

Tagasi

Kristallkümmel võitis SIP Awardsil HÕBEMEDALI!

ŠAMPANJA: SUURUS LOEB

Kas suurem pudel on ilmtingimata parem? Ja kas pudeli suurus mängib siinkohal rolli, teades, et šampanja puhul on eelistatav hiline ümberkorkimine?

Klassikaline šampanjapudel on 75 cl, s.o olenevalt klaasi või pokaali suurusest umbes kuus kuni kaheksa klaasi. Võib-olla soovite aga erilise sündmuse puhul osta suurema pudeli? Suured šampanjapudelid on saanud nimed piiblitegelaste järgi ja nendes olev šampanja on kääritatud kas tava- või Magnum-pudelites. Kõigis pudelimõõtudes, s.o 20 cl pudelist kuni 15-liitrise pudelini, pakuvad šampanjatootjad enamasti oma brut-šampanjat. Rosé-šampanjad on samuti saadaval suuremates pudelites, kuid harva suuremas kui Magnum. Tabelis on toodud pudelite suurused ja võrdlused.

Pudeli nimetus Mahutavus Mitu tavapudelit
Poolpudel 375 ml Pool
Tavapudel 750 ml 1
Magnum 1,5 liitrit 2
Jeroboam 3 liitrit 4
Rehoboam 4,5 liitrit 6
Methuselah 6 liitrit 8
Salmanazar 9 liitrit 12
Balthazar 12 liitrit 16

On võimalik, et olete väljavalitud veinisnoobide seltskonna üritustel kuulnud: “Magnum on kõige parem maht”, “Magnum annab parema maitse” jms. Ehk olete isegi avastanud, et see maitseb teisiti: on ümaram, küpsem, keerulisem, rahulikum, pikema järelmaitsega jne. Magnum-pudelis on enam nüansse ja vähem oksüdatsiooni, selles olev jook aga tajutavalt värskem. Ümberkorkimise käigus pääseb Magnum-pudelisse tavapudeliga võrreldes umbes poole vähem hapnikku. Pudelimahust oleneb ka veini eluiga. Mida väiksem on pudel, seda kiiremini tuleb see ära juua.

Kui olen restoranis ja mulle pakutakse asjatundjate koostatud veinikaart läbimõeldud veinivalikuga, on minu esimene valik Magnum-suuruses šampanjapudelid. Sest suuremates pudelites turustatava šampanja jaoks kasutavad meistrid sageli vanemaid veine oma varudest. Hiilgav näide on Ruinart, kus eri mahuga pudelitesse villitakse natuke erinev segu, nii et kuulsal Blanc de Blancs’il oleks alati sama “küpsusega” maitse. Ärge kartke Magnumeid! Nad annavad tõesti veinile parema maitse kui tavamahuga pudelid. Ja kas neljast sõbrast koosnev seltskond ei saa 1,5 liitri šampanjaga hakkama? Kui see tundub liiga aperitiivina, võtke kõrvale ka suupisteid!

KA AASTA LOEB!

Veuve Clicquot on ilmselt konkurentide ja kasvatajate enim hinnatud grande maison, mis tuntud oma pika ja huvitava ajaloo ning kompromissitu pühendumuse poolest. Välisest glamuurist hoolimata on Dominique Demarville’ (Veuve Clicquot veinimeister) ja tema veinitootjate meeskonna jaoks olulisim pudeli sisu. Eriti tänulikud on nad 1960ndatest 2008. aastani´töötanud endistele veinikeldrimeistritele, kes panid kõrvale eri aastakäikude šampanjat, mida saab nüüd kasutada uute šampanjade loomise verstapostiks.

Champagne’i piirkonnas hinnatakse tavaliselt šampanja kvaliteeti, tuginedes viljakate aastate kliimatingimustele. Jätkates 1810. aastal proua Clicquot’ alustatud traditsiooni, toodetakse erilistel aastatel ühe saagiaasta šampanjad ehk Vintage Champagne’id.

Klassikalised Non Vintage’i šampanjad saadakse eriti kvaliteetsetest ühe aasta veinidest, mis valmistatud eduka saagikoristuse hooaegadel. Nende suhtes kohaldatakse palju rangemaid nõudeid ja nad “räägivad lugu erilisest aastast”, mitte ei näita viinamaja “käekirja”.

2000. aastast on Champagne’i piirkond jõudnud nn kuldajastusse: loodus pakub veinitootjatele üha sagedamini võimalust luua Vintage-šampanjasid. Oluline on pidada meeles, et Vintage- šampanjad on kõik üksteisest erinevad! Alates 2000. aastast sooviksin tuua esile mõnda eriti hea viinamarjasaagiga aastat. Kindlasti soovitan maitsta nendel aastatel toodetud šampanjat.

2002 – suurepärane, klassikaline aasta. Šampanjasid iseloomustavad võim, elegants, tasakaal ja küpsus. Täisküpsuse lähedal.

2004 – üks parimaid viinamarjade koristusaastaid aastakümnendis, veinitootjate unistus.

2008 – tõenäoliselt kõige parem aasta pärast 2002. Sarnane 2004. aasta šampanjaga – põhineb värskusel, happesuse tasakaalul ja mahlakusel. Need šampanjad on mõeldud säilitamiseks. Soovitan soojalt proovida hiljuti turule tulnud Veuve Clicquot vintage 2008 (blanc) – 5% selle šampanja baasiveinist on arendatud tammevaadis, andes šampanjale tõeliselt kreemise ja brioche maigu.

Ajakiri “Säde”, tekst Gints Sniedze, Moët-Hennessy Brand Ambassador Baltikumis

Tagasi

Uus Tšiili veinimaja VENTISQUERO

Prike valikusse on lisandunud uus Tšiili veinimaja Ventisquero.

Tegemist on pereettevõttega, kellele kuuluvad viinamarjaistandused Tšiili viies olulisemas piirkonnas: Maipo, Colchagua, Casablanca, Leyda and Huasco. 99% veinides kasutatavatest viinamarjadest pärinevad Ventisquero enda viinamarjaistandustest, tänu sellele on veinimeistril võimalus valmistada parima kvaliteediga veine. Ventisquero veinide peaveinimeistriks on John Duval, kes on tuntust kogunud Penfold`s Grange veinimeistrina.

Prike tootevalikusse kuuluvad Ventisquero veinimajast kolm sarja:

Ventisquero Classico veinid on kergesti joodavad, hea hinna ja kvaliteedi suhtega Tšiili veinid. Veini valmistamiseks saadavad viinamarjad pärinevad kõik Ventisquero viinapuuaedadelt erinevatest Tšiili piirkondadest. Prike valikusse kuuluvad Cabernet Sauvignon, Chardonnay ja Syrah.

Ventisquero Reserva sari on pühendatud Andide mäestikule ja selle uurijatele. Reserva veinid on väärikamad, pakkudes parimat Tšiili kvaliteeti. Reserva sarjas olevad veinid on pärjatud mitmete rahvusvaheliste tunnustatud auhindadega. Prike valikusse kuuluvad Cabernet SauvignonPinot Noir, Sauvignon Blanc ja Chardonnay.

Grey on Ventisquero veinimaja Premium sari, mis on saanud oma nime Tšiili majesteetlikuma liustiku järgi. Grey veinides olevad viinamarjad pärinevad single vineyard`idelt, on käsitsi korjatud spetsiaalselt valitud ning kasvatatud veinimeistri John Duval`i ja veinimaja omaniku Filipe Tossi järelvalve all. Grey veinid on võitnud aastate jooksul ohtralt erinevaid auhindu, seejuures saanud üle 50 korra rohkem kui 90 punkti järgmistelt veini väljaannetelt – Wine Spectator, Robert Parker`s The Wine Advocate, Wine Enthusiast, Vinous ja James Suckling. Prike valikusse kuuluvad suurepärasest Grey valikust Pinot Noir, Cabernet Sauvignon ja Sauvignon Blanc.

Tagasi

Miks on Vintage-šampanjad ehk aastakäigušampanjad erilised?

Sellest räägib lähemalt Moët Hennessy Baltics Brand Ambassador Gints Sniedze: „Champagne’i piirkonnas hinnatakse tavaliselt šampanja kvaliteeti, tuginedes viljakate aastate kliimatingimustele. Seal piirkonnas on kliimatingimused keerulised ja pole kestlikud, seega on aastate lõikes stabiilse kvaliteedi saavutamine äärmiselt raske. Nii viinamarjade tarnimine kui ka veinireservide moodustamine (eelmiste aastate veinid, mis on jäetud reserviks) nõuab palju ressursse.

Jätkates 1810. aastal proua Clicquot’ alustatud traditsiooni, toodetakse erilistel aastatel erilised ühe saagiaasta šampanjad ehk Vintage Champagne’id. Klassikalised Vintage-šampanjad saadakse eriti kvaliteetsetest ühe aasta veinidest, mis on valmistatud eriti eduka saagikoristuse hooaegadel. Nende suhtes kohaldatakse palju rangemaid nõudeid ning nad „räägivad lugu erilisest aastast“, mitte ei näita veinimaja „käekirja“.

Alates 2000. aastast on Champagne’i piirkond jõudnud nn Kuldajastusse: loodus pakub veinitootjatele üha sagedamini võimalust luua Vintage-šampanjasid. Oluline on pidada meeles, et Vintage-šampanjad on kõik üksteisest erinevad!

Alates 2000. aastast sooviksin tuua esile mõnda eriti hea viinamarjasaagiga aastat. Kindlasti soovitan maitsta nendel aastatel toodetud šampanjasid.

2002 – suurepärane klassikaline aasta. Šampanjasid iseloomustavad võim, elegants, tasakaal ja küpsus. Täisküpsuse lähedal.

2004 – üks parimaid viinamarjade koristusaastaid aastakümnendis – happesuse tasakaalul, maitse kergusel ja mahlakusel põhinevad šampanjad. Väga kvaliteetne šampanja suurest viinamarjasaagist. Veinitootjate unistus.

2008 – tõenäoliselt kõige parem aasta pärast 2002. Sarnane 2004. aasta šampanjaga – põhineb värskusel, happesuse tasakaalul ja mahlakusel. Need šampanjad on mõeldud säilitamiseks. Soovitan osta terve kasti, sest eelmiste aastate šampanjasid pole enam nii lihtne leida, aga järgmised aastad on nõrgad. Tõeline pärl selle aasta valikust on kindlasti Veuve Clicquot Vintage 2008 (blanc). Moët Grand Vintage on selles kategoorias üks edukamaid ostusid. Tänu muljetavaldavatele valikuvõimalustele õnnestub sellel veinimajal luua tõesti suurepäraseid šampanjasid.”

Tagasi